est  /  rus  / 

Tel. 612 9130 tellimus@wris.ee

Esita reisipäring

*
*
*

*
*
*

Päringu saatmine ei kohusta reisi ostma!

Arvuta oma järelmaksu osamakse

Nepal

  • Müügiperiood 28.04.20 - 28.12.21

Ave Nepalis

Ave Nepalis, märts 2017
 
Nepali saabudes on võimalik vormistada kuni 15 päevane viisa 25 USD, saab tasuda ka teistes valuutades. On kaks võimalust, kas täita käsitsi ankeet (nimi, kontaktmeil ja aadress/hotell Nepalis, lennuandmed) ja lisada dokumendiformaadis pilt (pildiautomaati ei pannud tähele) või täita arvutis ja pildi teeb arvuti. Esmapilgul pikk järjekord liikus sujuvalt, umbes 1 h peale saabumist olin juba pagasiga väljas.
 
Nepalis elab Wikipedia andmetel 26,4 miljonit inimest, kellest 1,4 miljonit elab Kathmandus ja lisaks 5 miljonit ümbritsevates linnades Kathmandu orus. Wikipedia andmetel on Nepalis 81% rahvastikust hindud, 9 % budistid, 4,5 % islamistid, 3% Kiratism (Kiratism is the religion of Kiratas from Himalayas region of Nepal and North East India) 1,4% kristlased ja seejärel muud usud.
 
Kuigi turiste ju peaks olema, siis palju paistavad esialgu silma ainult kohalikud (märtsi keskpaik polnud veel turismihooaeg, Everestile hakatakse ronima aprillis). Turist ei peaks olema ju nähtus, aga siin ollakse tohutult tänulikud ja siiralt turistist huvitatud.
 
Liiklus vasakpoolne, aga jalakäijad, autod ja mopeedid, rollerid sõidavad igas suunas, liiklus kaootiline, kuid ühtegi avariid ei näinud kogu selle aja jooksul.
 
Kathmandu on täis sagimist ja esimesel päeval sudu (või lihtsalt liivatolmu, kuna toimuvad veetrassi tööd, mis kestavad veel vähemalt aasta). Kraapis kurku, edaspidi ei tundnud enam midagi, küllap esimesel õhtul sadanud vihm puhastas oluliselt ka õhku. Paljud käivad maskides, mis on tuttavad teistest Aasia maadest. Ma jätkuvalt imestan, miks neid maske kunagi lastel ei ole, kas sellepärast, et sealt ei tule õhku korralikult läbi?! Kõikjal linnas on näha 2015. aastal toimunud maavärina tagajärgi, toimuvad lakkamatud ehitustööd.
 
Majutus Kathmandus, Thameli linnaosas hotellis „Pilgrims“ lihtne, arvatavasti 3*, kõik vajalik olemas, sealhulgas soe vesi ja WC-paber.
 
Esimene öö haukusid vist kogu linna koerad (et nad kogu järgneva päeva rahulikult jälle magada saaks) ja undasid kõik konditsioneerid ja vilisesid kõikvõimalikud ventilatsioonid ja muud torud – igal juhul magasin vast napid 2 tundi.
 
 
Teisel päeval alustasin juba suuremalt Kathmandu avastamisega ja seal toimus toredaid asju. Esimene mulje nagu jalutaks „prügikastis“ asendus kiiresti uudishimu ja uute kogemustega. Veetsin paar tundi kohaliku mungaõpilase saatel Kathmandud avastades, täiesti lambist, tal oli vaba päev ja minul ka! Üksi ma kindlasti ei oleks osanud juba esimesel päeval nii palju näha ja muidugi kuulda. Skeptikutele peab ütlema, et EI, ma ei pidanud talle midagi maksma – selliseid inimesi on olemas, kes lihtsalt teevad selliseid asju. Nepalis tehakse vist paljusid asju hea KARMA pärast. Ehk siis vana tõde - kui teed teisele head, tehakse ka sulle, easy, me ju ka teame seda, aga Nepalis see toimib ja see tundub olevat üks suurim igapäevaelu põhimõte.
 
Eestist ei ole nad kuulnud aga Lätit teavad!?! Piisab sellest kui ütled, et oled Euroopast ja räägid pisut sellest, milliste riikide kõrval asub Eesti – kõik on kohe valmis tänama, et Euroopa aitas meid nii palju peale 2015. aasta maavärinat ja kohe tahetakse omalt poolt kuidagi tänulik olla, anda midagi tagasi. On üsna loomulik, et igapäevane vestlus kulgeb võrdluses „enne maavärinat ja nüüd …“. Kui ollakse kaotanud kogu oma elu loodusele, saad aru, et tänulik tuleb olla iga päeva eest. Ja nad ei ole masenduses sellepärast ega too maavärinat ettekäändeks, vaid ütlevad lihtsalt „see oli Jumalate tahe“.
 
Reisidel käin ma võimalusel väga tavalistes kohalike söögikohtades söömas, see on nagu mingi proovikivi. Sellistes „garaažides“ ja „aukudes“ kuskohast turistid tavaliselt kaarega mööda käivad. Nüüd käisin ka, üksinda, kahel erineval korral, kahes erinevas „garaažis“. Läksin kindla peale välja, et testida, kas on ikka nii ebahügieeniline või must või „võõraid ja harjumatuid“ pisikuid  täis – no ei olnud, mul olid vist kõik need pisikud organismis olemas, mingeid üllatusi ei järgnenud.
 
 
Õhtul saabus ka ülejäänud grupp kohale, et jätkata järgmisel päeval juba programmiga, mis sisaldab endast põhjalikumat süvenemist toidu väärtusahelasse. Kokku oli meid grupis 14 inimest.
 
3. päev (22.03.) TUTVUMINE KATHMANDUGA/ KOHALIK TURG/ KOKKAMINE/ PÄIKESELOOJANGU JALUTUSKÄIK/ TRADITSIOONILINE ÕHTUSÖÖK
Peale hommikusööki tutvusime meie Nepali sõpradega ning seejärel seadsime sammud juba linna turule, sukeldusime linnatänavakeste labürinti, et tutvuda kõige selle maitsvaga, mis reisi vältel meie toidulauda saab katma. Meie reisi pearõhk oli toidul ja kohaliku toidu valmistamise õppimisel, eriti suurt rõhku panime sel päeval Nepali TŠILLIPIPRALE, mis on kogunud tuntust kogu maailmas.
 
 
Kokanduskursus toimus vastuvõtva reisibüroo, Socialtours ruumides, neil ongi palgal kokk, muinasjutulise nimega Sakuntala, kes tegelikult teeb iga päev lõunat kõikidele töötajatele (13-14 inimest) ja korraldab klientidele kokanduskursust.
 
 
Socialtoursi rajaja, Raj oli meiega reisil kaasas lausa 5 päeva, sest nad tegid sellist marsruuti ja vegangurmee reisi esimest korda ja ta tahtis oma silmaga veenduda, et kõik õnnestuks. Reisibüroo loodigi 1998. aastal sellel põhimõttel, et oleks võimalik aidata neid, kes Nepalis puudust kannatavad ja finantseerida neid just läbi turismi. Nende visioonist ja missioonist saab pikemalt lugeda siit. „I´m in Nepal now“ kampaania käivitati 2015. aastal peale maavärinat, et näidata, et Nepal on ohutu ja turistid ei pea pelgama. See sai tohutult positiivset vastukaja üle maailma, Youtube´i vahendusel. Teisel pildil kohaliku reisibüroo "menüü":
 
 
Lisaks külastasime kuulsat Soyambhunath’i templit (kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse), mis on tuntud ka kui pühade ahvide tempel. Tegemist on Kathmandu imekauni oru vanima budistliku ehitisega, mille hoidjad on selles piirkonnas elanud üle 2000 aasta. Traditsiooniliselt on see Nepali saabunuile esimeseks kohustuslikuks peatuspaigaks, mis on kui hea oomen reisi suurepäraseks kulgemiseks. 
 
 
Kaunitele vaadetele järgnenud traditsioonilisel 7-käigulisel õhtusöögil, mida saatsid nii tants kui laul, saime korraliku ettekujutuse kohalikest toidutraditsioonidest. Pakutav toit oli mahetoodang ning kohalikku päritolu. Kohalike toodete tarbimine oli meie reisi lahutamatu osa. Oma kohalolekuga üritasime toetada just kohalikke ettevõtmisi.
 
4. päev (23.03.) LÕUNA NUNNADEGA
Sel päeval jätame suurlinna kära ja müra seljataha ning siirdume Shivapuri Rahvusparki. Selles maapealses paradiisis, mis on koduks paljudele linnu- ja loomaliikidele, võtsime ette matka, mis lõppes Nagi Gompa nunnakloostris. Natukene askeetlikumas keskkonnas saime teada sealsete elanike igapäeva elust-olust ning valmistasime koos nunnadega lõunasöögi ja veetsime õhtupooliku. 
 
 
Nunnakloostris on ka väikseid poisse, munki, kes on jäänud orvuks maavärina järgselt. Mõned toredad pildid panen ka väikeste kasvandike poolt, sest näitasin, kuidas minu telefoniga saab pilte teha ja nii siis üks neist klõpsutas, osadel piltidel ka „fotograafi“ enda sõrmed näha.
 
 
Sellel päeval kogetu oli minu jaoks üks kogu reisi olulisemaid ja väga mõjus.
 
5. päev (24.03.) TEEKOND TARAKUTISSE kohalikud
Eesolev teekond oli pikem kui teised - esialgu oma kuus tundi bussiga. Peatuseid oli palju ja parasjagu. Pildil suvaline bensukas ja superarmsad kohalikud lapsed:
 
Sõit kulmineerus paadisõiduga Spa hotelli Begnas Lake Resort'is
 
 
Kogu öö sadas rahet ja vihma, esialgu pidime küll selle öö veetma telgis, aga programmis tehti muudatus juba enne reisi algust.
 
6. päev (25.03.) PERMAKULTUUR JA KOHVIISTANDUS
“Hoia maad, hoia inimesi, jaga ümbritsevaga seda, mis sul üle jääb, ning sea piirangud tarbimisele”. Sel päeval saime kõike teada permakultuuri ehk loodusseaduste järgmise kohta nii maaharimises kui ka elus üldiselt. Looduslähedase elustiili ning toitumise kohta jagasid õpetusi kohalik permakultuuri ekspert ning kohvitootja. 
Vaade hommikusöögi lauast, kui vaatate uduse hommiku pilti ja leiate lumised nõlvad siis kusagilt sealt paistavad ka maailma kõrguselt 6-s ja 7-s mägi:
 
 
Soovijad osalesid hommikul ka 2 h joogatunnis.
 
Kohvifarmeritel külas, teisel pildidl KOHVIBOSS, endine leepra-arst, kes igatses maale ja tahtis saada põllumeheks. Tegi oma unistuse teoks, kuigi keegi temasse ei uskunud ja teda peeti hulluks. Kolmandal pildil kohvipuu õied ja neljandal kohvi:
 
  
 
TaraKuti ja Begnas’e järv on pikemat reisi väärt. Silmailu pakuvad teele jäävad külad ja orud, mäed ning põllud. Puhas õhk, hingematvalt kaunid vaated, mõnus matk kohalike saatjatega tegid sellest unustamatu päeva. 
Soovijad said tagasi hotelli minna bussiga, teised võtsid ette matka:
 
 
7. päev (26.03.) AYURVEDA
Peale kosutavat hommikusööki viis reis meid edasi järvede linna, Pokharasse (kohalik kuurort, nagu Pärnu), kus mäed on kõrgemad kui pilved! Pokhara on Kathmandu järel suuruselt teine linn, kust avaneb vaade kolmele enam kui 8000m kõrgusele mäetipule.
Enne linnaga tutvumist külastasime riikliku Ayurveda kliinikut, mille käigus omandasime algteadmised ayurvedast, maailma kõige vanemast ravimissüsteemist ning kohalikust traditsioonilisest meditsiinisüsteemist.
Päeva lõpuks teadsime ja mõistsime paremini, miks on kõik seotud uskumusega, et tervis on keha, vaimu ja hinge tasakaalu tulemus.
 
8. päev (27.03.) POKHARA LAKESIDE
Hommikumatk ja paadisõit üle järve viisid meid Rahutemplisse, mis on pühendatud kõikidele inimestele, sõltumata nahavärvist või religioonist, sooviga ühendada meid kõiki maailma rahu otsinguil. 
 
 
Peale vaba pärastlõunat oodati meid Thakali toidukultuuri koolitusele. Thakali kokkasid peetakse Nepaali parimate hulka kuuluvaiks.
 
9. päev (28.03.) TAGASI KATHMANDUSSE KURINTAR/ MUNGLING/ BRIGANDS BEND RESORT
Poolel teel tagasi pealinna peatusime Malekhus, mis asub Trishuli järve kallastel ja meelitab teravate elamuste otsijaid, siin asub maailma üks kuulsamaid ja ohtlikumaid raftingu kohti. Võimsate roheliste mägede vahel on palju külakesi ja piirkondi, mis jäid meie teele tagasi Kathmandusse. Läbi Kurintari ja Munglingi sõites jõudsime imekaunisse Brigands Bend Resorti, kus kohalik kokk meid juba ootas, et käia tutvumas ka kohaliku külaeluga. Teekond hotelli, üle rippsilla…ja läbi küla põldude:
 
 
Saime teada, kust hangivad oma toiduvarud kohalikud restoranid ning valmistasime koos mo-mo´sid (kohalike pelmeene). 
 
 
Nepaali turismi üks tähtsamaid aspekte on muidugi toit, ning siitkaudu liigub raha farmeritele.
 
10. päev (29.03.) KURINTAR/ MUNGLING/ BRIGANDS BEND RESORT. JÕUAME TAGASI KATHMANDUSSE
Hommikul väike puhkus basseini ääres ning siis sõit tagasi pealinna Kathmandusse. Soovijatel oli võimalus minna matkale, kus mägikose juures tegime ka impulsiivse, kosutava meditatsiooni.
Pildil "Peksja paju" ja kiirevooluline raftingu jõgi.
 
 
11. päev (30.03.) NEWARI KÖÖK/ VABA AEG/ KATHMANDU
Toidu tähtsust Newari kultuuris ei saa kuidagi üle tähtsustada, selle tõestuseks on näiteks tervituslause: “Kas Sa juba oled riisi söönud?” Toit on ülitihedalt seotud religioosse elukorralduse ning rituaalidega. Selle päeva sisuks oligi selle erakordse kultuuri tundma õppimine läbi nende kokakunsti. Külastasime ka sinepiõli tehast. Sinepiõli kasutamiseta ei möödu Nepalis ühtegi toidukorda, see on põhiline rasvaine karrides ja salatites, ka puuviljasalatites.
 
 
Külastasime ka Himalaya orgaanilist kohvi pakkuvat „ka:rma“ kohvikut, mis kuulub Nepali TOP 10 kohviku hulka. PS! Nepalis on väga palju väga ägedaid kohvikuid! Ka:rma kohvikus kasutatakse ära kohvi nii palju kui võimalik, lisaks tavalisele kohvikule, tehakse kohvifiltritest lampe, valmistatakse kohvist huulepalsamit, aroomiküünlaid jpm. 
 
 
12. päev (31.03.) KATHMANDU/VABA AEG
Otsustasime kogu grupiga lisaprogrammina külastada Bhakhtapuri linna, millest 25% purunes 2015 aasta maavärina käigus. Linna sissepääs on tasuline, 20 USD, mis läheb linna ülesehitamiseks (oli ka palju näha reaalset ehitustegevust) ja muude vajaduste katmiseks. Suuremate arhitektuurimälestiste juures on palju näha pilte, kuidas piirkond nägi välja enne 2015 aastat, purustatud on väga palju.
 
 
Külastasime siin ka täiesti imelist Peacock kohvik-külalistemaja, mis (vist!) kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tegin reisikaaslastest järjest pilte, kuidas nad pidid kummardama, et madalast uksest sisse saaks, selleks ajaks kui mina tahtsin kohvikusse siseneda oli uks suletud…
 
 

Sellist piduliku punast sametkleiti kannab laps päeval kui ta sööb esimest korda riisi.

Kuna reisiseltskonnas oli „teadjanaisi“, kes tahtsid kindlasti osta käsitsi valmistatud heli- ja/või ravikausse (singingbowls/healingbowls) külastasime kohaliku kausipoodi, kus meile tehti väga huvitav ja põhjalik loeng. Kausid valatakse 7-st metallist ja need kõmisevad erinevate suurustega erinevatel tasanditel mõjutades erinevaid tsakraid. Vibratsioon parandab valu ja väsimust. Ravi näiteks peavalu korral, õrnalt puudutatakse (trummi)pulgaga kaussi, tekkinud fibratsioonid vabastavad valust.
 
13. päev (01.04.) TAGASILEND
Lõpetuseks meenus üks väike vestlus sellest päevast. Transfeeri (hotell-lennujaam) tegev autojuht rääkis mulle sõidu ajal, et kui tema alustas bussipoisina (müüvad kohalikus ühistranspordis pileteid, maksavad teemaksu, on abiks bussijuhile), siis teda õpetas tema ülemus, et kui sul on väga suur nälg või sul on keegi kodustest haige ja sa ei saa talle ravimeid osta ja on äärmiselt suur rahaline vajadus, peab alati endale meelde tuletama, et see 100 €, mis on turisti kotis, oleks lihtne endale võtta aga see raha on mõeldud Nepali aitamiseks ja see sama turist pakub tööd 10-le kohalikule. Sellepärast peab turiste hoidma ja neid austama – nemad annavad meile tööd ja on tulnud heade kavatsustega, nad peavad ka heade mõtetega siit lahkuma. Võibolla mõne jaoks pisut selline naiivne ja lihtsakoeline jutt, aga minuarust see annab just edasi selle, kuidas suhtutakse turisti ja miks on Nepali hea reisida. Mul oli väga tore reis!