est  /  rus  / 

Tel. 612 9130 tellimus@wris.ee

Esita reisipäring

*
*
*

*
*
*

Päringu saatmine ei kohusta reisi ostma!

Arvuta oma järelmaksu osamakse

Kreeka - Thessalay piirkond

  • Müügiperiood 08.04.20 - 08.08.21

Pille Kreekas

Pille Kreekas, oktoober 2019

Päev 1.

Reis Tallinnast Kreeka poole algas Aegean Airlinesi otselennuga Ateenasse. Tallinn-Ateena lennul pakutakse ka pisikest sooja toitu – seekord saime maitsta ricotta juustu pirukat.
Ateenas majutati meid hotelli Polis Grand, mis asub Omonia väljaku läheduses ja nagu meie elav leksikon, Germalo giid Tea Reinvald, teadis öelda – kõik vaatamisväärsused on 1,5 km raadiuses – seega asukoht väga hea ja kõrgemate korruste rõdudelt ja katusel asuvast baarist avanes ka vaade Akropolisele. Hotell ise pigem vähenõudlikule kliendile, toit oli mitmekesine ja maitsev, teenindus äärmiselt südamlik ja sõbralik.
Saime mõned tunnid vaba aega ja siis algas ametlik programm kohe korraliku nuumamisega. Seejärel saime kahjuks ainult kiirekskursiooni (30 min) Akropolise muuseumisse – imetore koht, kindlasti väärib külastamist ja arvan, et võimalik pool päeva siin rahulikult veeta.
Külastusele järgnes õhtusöök (lõunast oligi möödas kõigest 2 tundi), mis meie kõvahäälse protesti peale kahandati 4 käiguliseks :) restoranis The View millelt avanes imeline vaade Akropolisele ja linnale.

Päev 2. 
Hommikul kupatati meid bussi ja algas 5 tunnine sõit põhja poole. Poolel teel tekkis ekspromt mõte külastada läheduses asuvaid kuumaveeallikaid ja meile korraldati Kamena Vourla linnakeses asuva Mitsis Galini Wellness Spa & Resort külastus. Toad ja spa (võimalus supelda kuumaveeallikates) pigem vähenõudlikule kliendile, üldruumid ok ja toit jällegi väga maitsev ning teenindus lihtsalt super. Hotellil on suur bassein ja üle tänava ka rand.
Järgmine päev algas hotellis konverents mis pühendatud medical turismile ja meil õnnestus kohata peaesinejat, kelle läbivaks sõnumiks on, et tänu elanikkonna vananemisele ja varade jaotusele on tõusev trend turismis silver ja gold economy (silver vanus 70-85 a ja gold 85-100 a)
Õhtuks jõudisme Kalambaka linnakesse, hotelli Famissi Eden, väga keskpärane hotell, kehva hommikusöögiga, pigem ei soovita - iga õhtu toodi busside viisi saksa ja ameerika turiste ööbima, kes siis järgmine hommik varakult Meteora kloostreid ründasid – praeguseks on juba hooaeg läbi ja rahvast ikka suurte massidena, ma ei kujuta ette mis seal suvel toimub… Erinevatel andmetel külastab Meteora kloostreid 1-3 miljonit turisti aastas.
Õhtul viidi meid Meteora kultuurikeskusesse kus näidati 3D filmi piirkonna kujunemisest ja ajaloost ja õhtusöögiks viidi pererestorani Valia Calda – soovitan soojalt, kohalik toit, väga maitsev!

Päev 3.
Hommikul külastasime kahte Meteora kloostrit, Agios Stefanos ja Monastery of the Transfiguration of Crist – Meteora on lihtsalt imeline koht, täiesti teiselt planeedilt. Hetkel on seal 6 tegutsevat kloostrit, millest 2 on naiste ja 4 meeste poolt asustatud. Ühes kloostris elab ainult üks! 62 aastane munk ja valvab eriti haruldast raamatukogu.
Õhtuks oli meile korraldatud Trikala piirkonna hotelliassotsatsiooni vastuvõtt, mida kajastati ka kohalikus meedias :)
Peale ettekannet kohtusime kohalike teenusepakkujatega – kõigi soovitus oli Meteora siiski ööbimisega ette võtta, kõige odavam pakett rongipiletitega Ateenast kahele 155€.

Päev 4.
Võtsime suuna Volose linna poole. Esmalt külastasime Migas Winery veinitööstust, kelle eripäraks on punane muskaatvein.
Veiniistandusele järgnes Larisa linnas Grecotel Larisa Imperial külastus ja lõuna (siin pidime esialgu ka ööbima, aga linnas oli medical congress ja tenniseturniir, linna hotellid olid kõik täis).
Grecotel ikka hea kvaliteediga, millegi üle nuriseda pole, minu jaoks täiesti uus fakt oli see, et kuna hotelliketi omanik on Kreeta saarelt pärit siis valmistatakse kõik nende enda märgiga Agrecofarms tooted endiselt Kreeta saarel.
Õhtuks jõudsime Volose linna külje all olevasse Agria külakesse Hotel Valis – kuidagi väga kodune ja mõnus hotell, kus kõik vajalik olemas, mõned reisikaaslased lubasid siia järgmine aasta puhkusele tulla :)

Päev 5.
Külastasime Volose linna muuseumit – linn on 200 aastat vana ja kirju ajalooga.
Pealelõunal anti meile veidi aega ise ringi vaadata ja soojas merevees ujuda, õhtul kohtusime kohalike hoteljeeridega ja sõime nendega õhtust.

Päev 6.
Väljasõit mägedesse. Makrynitsa küla ja muuseum – kogu küla ehitised on range kaitse all, majasid ei tohi väljast ega seest muuta, külas ei tohi sõita autodega (tegelikult ei mahugi nad sinna mäenõlvadele) – imearmas külakene.
Ja kuna majasid ei tohi muuta siis ei ole külas ka ühtegi 4* või 5* hotelli, külastasime kodumajutust Repana – üliarmas, nagu vanaema juures oleks käinud. Hotellis on ainult 6 tuba ja omanik isiklikult küpsetab/keedab hommikusöögi :)
Tsangarada küla vaatamisväärsusteks on pisike ja imekaunis kirik ja 1000 aastane plaatanipuu.
Ranniku poole sõites lõpeb tee ühel kaljunukil, kust avanevad imelised vaated Mylopotamos randadele ja asuba ka ülihea kalarestoran Aggelika.
Eelmisel õhtul olid meid külla kutsunud Portaria külas asuva hotelli/farmi omanikud, saime õppetunni kuidas valmistada traditsioonilist pirukat ja meile näidati ka farmi.

Päev 7.
Hommikul külastasime Volose linnavalitsust ja Argo laeva, peale mida võtsime suuna Volose lennujaama poole. Volose lennujaam on üks nendest Kreeka lennujaamadest, mida kasutab nii sõjavägi kui tsiviillennukid (kaks erinevat hoovõturada).
Kuna Volos asub täpselt Ateena ja Thessaloniki vahel siis siia domestic lende ei ole. Madalhooajal on 2 lendu nädalas, see suvi oli 6 liinilendu nädalas ja chartereid UKst ja Saksamaalt.
Asukoht on hea ja vaatamist palju, järgmiseks oodatakse chartereid Eestist :)
Öösel lendasime koju – proovisime järgi ka kõik Aegean Airlinesi eritoidud ja jõudsime järeldusele, et see tavaline on ikkagi kõige parem.

Kuna üks reisikaaslane planeeris endale järgmiseks kevadeks Kreeka puhkust, siis küsis ta alati kõigi kohalike käest, et mis on nede topp 3 Kreeka saart (v.a. need „tavalised“ Korfu, Rhodos ja Kreeta) – võitjaks osutus Paros. Meie bussijuht isegi käis sellise veksli välja, et kui talle Paros ei meeldi, siis maksab tema puhkuse ise kinni :)
Ateenas soovitas kohalik DMC aga tunni kaugusel asuvat Dinose saart – pidavat olema endiselt 60ndates, palju kunstnikke ja piisavas vahekorras randasid ja ööelu.

Thessalay piirkond on külastamist väärt - näha on palju, inimesed toredad ja toit maitsev.